Mäletan seda hetke, kui mu laps sai aastaseks ning lugesin internetist ja une vallas ekspertidelt, kuidas selles eas laps peaks magama öösiti üksinda 11-12h ning ilmselgelt kogu öö ärkamisteta. Seejuures tuues argumendi, et selline pikk ja ärkamisteta uni on vajalik lapse arenguks. Esmaemana tundus see loogiline jutt, ent mida rohkem sain teada evolutsiooni ja und mõjutavate tegurite kohta, siis mõistsin, kui erinevad on laste unemustrid ning teistsugune ei pruugi olla halb. Millised on siis realistlikud ootused lapse une vallas vanuses 1-3 eluaastat?
Üldistused võiksid olla järgnevad:
PÄEVAUNED
- üks või kaks und päevas
- päevauinakute pikkus varieerub, ent on tavaliselt kumbki 1-2h pikk
- enamik lapsi on hiljemalt kolme aastaseks saades ühe une peal.
Lõunauni on selles eas väga vajalik. Paar päeva lõunauneta ei ole tavaliselt probleem, ent tavaliselt kolmandaks päevaks ilmnevad mitmed uneprobleemid, mis viitavad sellele, et tegelikult ikkagi lõunauneta päevad soodustavad lapsel kõrget stressi taset ja unepuuduse kuhjumist. Kui lõunauned ei õnnestu, siis tuleks üle vaadata erinevad tegurid, mis mõjutavad lõunaunne jäämist.
ÜLDINE UNE HULK:
Selles eas lapsed vajavad umbes 11-14h und ööpäevas. Minu arvates on hästi oluline jälgida täpselt, kui vana laps on, sest muidu võivad need vahemikud tekitada asjatut stressi.
12-14 elukuud: keskmiselt 13,5-13,75h
15-18 elukuud: keskmiselt 13-13,5h
19-23 elukuud: keskmiselt 12-12,5h
kahe-aastasena: keskmiselt 12-12,5h,
kolme aastaseks saades 11-12h.
nelja aastaseks saades 10-12h.
Järeldus? Unevajadus väheneb halastamatult. 🙂
Une näitajates on parim olla keskmine, seetõttu tasub une hulga äärmuste puhul alati igaks juhuks üle vaadata tegurid, mis võivad und takistada või ka ebanormaalses koguses suurendada.
Parim näitaja, kas laps saab piisavalt und on tähele panna lapse päevast meeleolu. Kui ta on rõõmsameelne, areneb eakohaselt ja sotsiaalne, siis tõenäoliselt on kõik une vallas hästi. Kui laps on aga kurvameelne, kergesti ärevust tundev ja nutma hakkav, siis võib olla vajalik üle vaadata sisemised ja välised tegurid, mis und mõjutavad.
ÖINE UNI
Arvestades, et päevasel ajal magavad lapsed 1-3h, siis järelikult öösel vajavad lapsed und aastasena umbes 10-11h, kahe-aastasena umbes 9,5-10,5h ja kolme aastaseks saades lõunaune päevadel 9-10,5h. Seetõttu unistus sellest nagu selles eas laps peaks öösiti magama 12h ei vasta väga tõenäoliselt tõele.
Öise une hulka on oluline teada, sest see aitab seada realistlikke ootusi lapse öise une pikkuse kohta. Seetõttu, kui panna laps kell 20 magama, siis võibki juhtuda, et ta ärkab juba kella 5 ajal.
Samas ka liiga hilja magama minek pole soovituslik, sest on tõendeid, et hilisem magamamineku aeg on seotud madalamate kognitiivsete võimetega (madalam tähelepanu ja keskendumisvõime). (1) Seetõttu on oluline, et laps saaks öösel piisavalt und.
Öisesse unne jäämine muutub selles eas aina hilisemaks. Näiteks leiti väikelaste und uurivas teadusuuringus, et enamik 1-3-aastaseid läks magama kella 20.50 ajal, ent enamik uinusid alles kella 21.30 ajal. (1) On teada, et hiljemalt kella 21-22 vahel võiks laps uinuda, sest just enne südaööd toimub kasvuhormooni tootmine ning keha paranemisprotessid tänu melatoniini tootmisele on täisvõimsusel. Kui laps läheb hilja magama, siis võib ta nendest kasudest ilma jääda.
ÖINE ÄRKAMINE
Keskmiselt ärkavad vanuses 1-3 eluaastat lapsed öösiti 4 korda, ent kui last ümbritsev unekeskkond on turvaline ja und soodustav, siis ei pruugi laps teadlikult ärgata vaid võibki sellel ärkamisel pöörata külge ja magada edasi. Minu kogemuse järgi ärkavad 1-2 aastased öösiti 2-4 korda, 2-3 aastased 1-3 korda. 3-aastased 0-1 korda. Kui ta aga päriselt ärkab mistahes põhjusel, siis on normaalne, et väikelaps kutsub vanemat ja vajab uuesti uinumiseks tema abi.
UNE REGRESSIOONID
On tavaline, et selles eas esineb uneregressioone, mille toovad kaasa haigused, tagahammaste tulek ning ka arengulised muutused, mis ilmnevad pärast 18ndat elukuud iga 6 kuu tagant. Sellistel perioodidel on oluline pakkuda lapsele rohkem lähedust ja toetust ning teha päevakavas ja muudes und mõjutavates valdkondades eale sobivaid muudatusi.
Kokkuvõttes ei ole väikelapse uni veel päris selline nagu täiskasvanuna unistame. Nad on endiselt väikesed ning vajavad meie toetust. Piisav une hulk, unede ajastus ja tegevused päeval mõjutavad seda, et lapse uni ja areng oleksid eakohased.
Kui vajad väikelapse une vallas abi, siis:
- Saad abi mu raamatust “7 sammu lapse parema uneni”, kus leiad lisaks üldistele soovitustele ka konkreetselt selles vanuses lapse kohta käivad soovitused ja päevakavad. Saad raamatuga tutvuda siin.
- Kui jääd hätta, siis võta minuga ühendust individuaalseks unenõustamiseks. Aitan sul leida põhjused, miks lapsel on une vallas raskused. Saad erinevate toetuspakettidega tutvuda siin.
- Hoyniak, C. P., Bates, J. E., Staples, A. D., Rudasill, K. M., Molfese, D. L., & Molfese, V. J. (2019). Child Sleep and Socioeconomic Context in the Development of Cognitive Abilities in Early Childhood. Child development, 90(5), 1718–1737.